Immutusaine Granit-28Cure pealekandmise iseärasused vertikaalsete betoonpindade töötlemisel

Immutusaine Granit-28Cure pealekandmise iseärasused vertikaalsete betoonpindade töötlemisel.

Betoonpindu tuleb enne immutusaine Granit-28Cure pealekandmist pesta. Selleks tuleb kasutada silikoonmäärde tootja poolt nimetatud pesemisvahendit.

Betooni vanus peab olema vähemalt 14 päeva või rohkem.

Kasutada temperatuuril mitte alla 5 °C.

Töödeldav pind peab olema kuiv ja puhas. Kui betoonile on jäänud tsemendipiima, tuleb see survepesuriga maha pesta. Enne pinna töötlemist tuleb parandada selles leiduvad praod ja lohud. Parandamiseks tuleb kasutada polümeertsemendisegu.

Palava (õhutemperatuur 25-35 °C) ja tuulise ilma korral, kui töödeldav pind on lahtise õhu käes, tuleb betoon veega üle valada ning lasta loikudel ära kuivada. Pärast vee imendumist ja pinna kuivamist võib betoonpinna immutamisega alustada. Immutusmaterjali Granit-28Cure võib peale kanda pihustiga või kastekannudega ning seejärel pika käepideme küljes oleva pehme harjaga siluda ja laiali ajada. Pinna töötlemine harjadega soodustab immutusmaterjali paremat imendumist.

Pind peab jääma niiskeks vähemalt 30 minutiks.

Vertikaalpindade töötlemine: seinu töödeldakse suunaga altpoolt ülespoole. Töötlemist teostatakse horisontaalsete töölaiustega, mille kõrgus jääb vahemikku 0,8 m. Kasutada võib õhuta madalsurvepihusteid rõhuga 2-3 bar, näiteks Solo või teist tüüpi aiapihusteid. Suurte pindade töötlemiseks kasutatakse kärule monteeritud kahe pihustiga pumbaseadmeid. Kärule paigaldatakse 150 l immutusmaterjaliga vaat.

Immutusaine kantakse peale õhukeste kihtidena. Kihi paksust reguleeritakse järgmiste visuaalsete tunnuste järgi: töödeldud pinnale peab ilmuma läige, kuid laike ei tohi veel tekkida, see tähendab, et pinnale on kantud maksimaalne kogus materjali, mida pind on võimeline kinni hoidma. See vastab sõltuvalt betooni tihedusest materjalikulule 130-200 ml/ m². 15-20 minuti pärast tuleb töötlemist korrata, selle aja jooksul jõuab esimene kiht juba imenduda. Immutatava pinna pikkuse valimisel tuleb arvestada 15 min pikkuse intervalliga. Nii et 15 minuti möödumisel pöördub tööline esimese immutuskihi pealekandmise alguskohta tagasi ja hakkab teist kihti peale kandma.

Teise kihi pealekandmisel jääb immutusmaterjali kulu vahemikku 120-150 ml/m². Immutusaine Granit-28Cure täpsem kulu määratakse kindlaks prooviimmutamise teel, üldkulu jääb vahemikku 03-04 l/ m² ja sõltub betooni tihedusest ja kapillaarstruktuurist.

Betoonlagede ja –võlvide töötlemise tehnoloogia on analoogiline betoonseinte töötlemise tehnoloogiaga. Võlvide töötlemist alustatakse altpoolt kupli tipu poole liikudes. Lagede ja võlvide töötlemisel võivad materjalikaod moodustada 5-7% materjali üldkulust.

Kuid, kui võtta arvesse betoonlagede – ja võlvide tihedamat struktuuri (võrreldes vertikaalseintega), on materjalikulu koos materjalikadu arvestades 20 % võrra väiksem.

Kui betoonpinnad on konstruktsioonide arhitektuurielementideks (hoonete fassaadid, sildade ja viaduktide tugisambad, estakaadid), siis peab arhitekt näitama projekteerimisstaadiumis ära värvuse laubatud erinevuse astme. Pinna ebaühtlane värvus on eriti märgatav valgel betoonil (betoon on valmistatud valgest tsemendist).

Samuti tuleb arvestada sellega, et seintel, mille betoneerimisel on kasutatud vertikaalset raketist, on praktiliselt võimatu pinna ebaühtlast värvust vältida. Selliste nähtuste põhjus on järgmine: betooni alumised kihid kivistuvad 0.6-0.8 bar rõhu all, ülemised aga 0-0.2 bar rõhu all. Selle tagajärjel kujuneb erineva suurusega mikropooride struktuur ning seetõttu muutub seina ülemise ja alumise osa peegeldusvõime, mis põhjustabki värvivarjundi vähese muutuse.

Ultraviolettspektris on see erinevus eriti märgatav. Loomuliku valguse korral on värvuse erinevust 2-3 m kauguselt praktiliselt võimatu eristada.

Samuti joonistuvad vertikaalse betoneerimise korral seinte pinnal välja/avalduvad (palja silmaga tajumise piires) armatuurikarkass ja betoneerimiskihtide piirid.

Selliseid efekte ei teki, kui paneele valmistatakse tehasetingimustes vibrostendidel. Horisontaalasendis valmistamise korral on kõik paneeli pinnapunktid ühesugustes gravitatsioonitingimustes. Ja mis kõige tähtsam, paneelide horisontaalasendis valmistamisel kasutatakse madala vee/tsemendi suhtega betoonisegusid, erinevalt vertikaalse betoneerimise korral kasutatavatest betoonisegudest, milles on kõrgendatud vee/tsemendi suhe.

Immutusaine Granit-28 Cure (ja mis tahes teine immutusaine erinevalt värvainest) tugevdab betooni toonilist ebaühtlust, kui sellist ebaühtlust esineb. Betooni värvuse peegeldusvõime sõltub betooni poorsusest ja pinna tekstuurist (tekstuur – raketisest jääv mikrojoonis). Antud juhul on seina tekstuur ühtlane, kuna selle määrab raketise pinna kvaliteet.

Kõik eespool loetletud tegurid muudavad betoonipinna värvitooni ebaühtlust loomuliku valgustuse juures praktiliselt eristamatul määral. Ultraviolettvalgusega valgustatud seina pildistamisel on toonilise ebaühtluse aste kõrgem ja fotodel märgatav. See on seotud sellega, et ultraviolettspektri lainepikkus on nähtava valguse lainepikkusest kaks korda väiksem. Selle tulemusena võib makrofotodel näha kaks korda väiksemat pinnareljeefi. Ultraviolettspektris tehtud fotode abil võib saada konstruktsiooni kohta oluliselt rohkem informatsiooni.